Endla (teater)
Endla on kutseline teater Pärnu linnas.
Endla on traditsiooniline riiklik repertuaariteater, pakkudes lavastusi alates maailmaklassikast kuni tänapäeva algupäraste näitemängudeni. Aastas annab teater ligi 300 etendust.[1]
Kutselise teatrina tegutseb Endla 1911. aastast, kui valmis juugendstiilis teatrihoone kesklinnas. Teatrihoone rõdult kuulutati välja Eesti Vabariik. Teises maailmasõjas sai hoone tugevasti kannatada ning lõhuti 6. märtsil 1961.[1]
Uus teatrimaja valmis 1967. aastal ja läbis põhjaliku renoveerimise 2001. aastal. Teatrihoones on 565-kohaline suur saal ja black box nimega Küün, kuhu mahub kuni 150 vaatajat.[1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Teatri eelkäija oli mängu- ja lauluselts "Endla". Teatri loojaks on Kablist pärit Pärnu linnanõunik, "Endla" seltsi esimees, kaugsõidukapten ja laevaehitaja August Klein (1865–1940).[2]
Endla teatrihoone
[muuda | muuda lähteteksti]Endla seltsi teatri-seltsimaja projekti autoriteks olid insener Georg Hellat ja arhitektid - Alfred Jung ning Erich von Wolffeldt. Teater avati 1911. aastal vastvalminud teatrihoones "Libahundi" esmalavastusega. Komplekteeriti seitsmeliikmeline püsitrupp, punktitasu eest tegi kaasa veel 5 näitlejat.[3]. Pärnu juugendstiilis Endla teatrihoone avati 4. novembril 1911.
1915. aastal katkes teatri tegevus Esimese maailmasõja tõttu. Teatrihoonet kasutati 1917. aastani sõjaväehaiglana.[3][4] 23. veebruaril 1918 loeti Endla teatri rõdult ette "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele". Manifesti luges linnakodanikele ja Eesti pataljoni sõduritele ette Maapäeva pärnakast saadik Hugo Kuusner. 24. veebruaril loeti manifest ette Toris ja Viljandis ja 25. veebruari Tallinnas ning Paides
Teater alustas uuesti tööd 1920. aastal ja 1923. aastal pandi alus orkestrile. 1923. aastal oli trupis 16 liiget.[3]
1926. aastal lõid Endlas pettunud haritlased Pärnu Töölisteatri. Teater tegutses kuni 1932. aastani.[3]
Endla algne teatrihoone sai kannatada 1944. aastal, kui taganevad Saksa väed selle põlema panid.[5] Allesjäänud varemed, mida oli vahepeal kasutatud laopinnana, lasti õhku 6. märtsil 1961.[6]
Aastatel 1944–1967 tegutses Endla Rüütli platsil asunud pangahoone Rüütli 40a II ja III korrusel.[7]
Aastatel 1953–1988 kandis teater nime Lydia Koidula nimeline Pärnu Draamateater.[8]
Endla uus teatrihoone
[muuda | muuda lähteteksti]
Uus L. Koidula nim. Pärnu Draamateatri teatrihoone ehitati kunagise Pärnu vanalinna lääneossa Pika tänava algusse. 1967. aastal valmis Endla Uus Endla teatrihoone ja hoones Keskväljak 1 tegutseb teater tänapäevani. 1969. aastal pandi alus suvehooaja traditsioonile.[9]
1977. aastast tegutses teatri juures kaheaastase õppeajaga õppestuudio.[9]
2001. aastal toimusid teatrihoones ümberehitused. Avati uus väike saal, mille nimeks sai Küün.[10]
Teatrijuhid
[muuda | muuda lähteteksti]Näitejuhid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1911–1914 Aleksander Teetsov
- 1914–1915 Karl Jungholz
- 1918–1920 August Reiman
- 1920–1922 Johann Kull
- 1922–1923 Aleksander Teetsov
- 1923–1923 Karl Jungholz
- 1923–1924 Albert Liik
- 1924–1925 Woldemar Mettus
- 1925–1926 Aleksander Teetsov
- 1926–1927 Ants Lauter
- 1927–1932 Aleksander Teetsov
- 1932–1934 Ralf Opsola
- 1934–1941 Eduard Lemmiste
- 1941–1942 Henn Aare
- 1942–1944 Riivo Kuljus
- 1944–1948 Eduard Türk
- 1948–1952 Ilmar Tammur
1951. aastal lahutati peanäitejuhi ja direktori ametikoht.[7]
Direktorid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1951–1968 Martin Tambur
- 1968–1981 Arnold Ebrok
- 1981–1995 Olaf Esna
- 1995–2015 Ain Roost
- 2015– Roland Leesment
Peanäitejuhid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1952–1955 Kaarel Ird
- 1957–1960 Enn Toona
- 1960–1962 Arthur Ots
- 1962–1964 Arvo Kruusement
- 1964–1969 Enn Toona
- 1969–1982 Vello Rummo
- 1982–1991 Ingo Normet
- 1991–1997 Ülev Aaloe
- 1997–2004 Raivo Trass
- 2004–2012 Tiit Palu
- 2012–2013 Triinu Ojalo
- 2013–2014 Kalju Komissarov
- 2015– Ingomar Vihmar
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Endla (teater) |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Pärnu Teater Endla". piletilevi.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 9.01.2021. Vaadatud 08.01.2021.
- ↑ Häädemeeste Vallavolikogu (11. november 2018). "Häädemeeste valla arengukava aastateks 2018-2023" (PDF). Riigi Teataja. Vaadatud 08.01.2021.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 "1911 - 1944 Kutselise teatri sünnist esimese teatrimaja hävinemiseni". endla.ee. Vaadatud 08.01.2021.
- ↑ Olaf Esna (21. detsember 2006). "Kuidas Endla teater ilmasõjas maha põles". Pärnu Postimees. Vaadatud 08.01.2021.
- ↑ Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: vana Endla teatrimaja hoone, Delfi Forte, 17.09.2016 (vaadatud 11.12.2016)
- ↑ Juugendstiilis Endla teatri hoone – Pärnu kadunud rahvussümbol. Pärnu Postimees, 9. november 2006 (vaadatud 11.12.2016)
- ↑ 7,0 7,1 "1944 - 1967 Teatri teod ja teed uue maja valmimiseni". endla.ee. Vaadatud 08.01.2020.
- ↑ Eesti entsüklopeedia, 12. kd, lk 117.
- ↑ 9,0 9,1 "1967 - 1988 Uues majas uude aega". endla.ee. Vaadatud 08.01.2021.
- ↑ "2001 - 2015 Küüni sünnist suure saali renoveerimisplaanideni". endla.ee. Vaadatud 08.01.2021.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
 Pärnu maamärgid | |
|---|---|
| Ajaloolised hooned ja rajatised | |
| Piirkonnad | |
| Loodus ja pargid |
Pärnu jõgi · Sauga jõgi · Rannapark · Munamäe park · Koidula park · Brackmanni park · Niidu park · Jakobsoni park · Vanapark · Siinmaa park · Salme park · Waldhofi park · Veteranide park · Annemõisa park · Pilli park · Vabaduse park · Lastepark · Mõrra park · Ülejõe park · Noorteväljaku park · Rääma park · Leinapark · Pärlimõisa tammepark · Pärnu Vallikäär · Vaasa park · Paju park · Iseseisvuse väljak · Vana-Pärnu metsapark · Vana-Pärnu Keskpark · Koolinoorte metsapark
|
| Rannad | |
| Kultuuriasutused | |
| Sport | |
| Transport | |
| Meelelahutus | |